Eesti Vabariik: eesti keele töö

Eesti Vabariigi lipp ja lipu heiskamise päevad.

Eesti riigilipp on ühtlasi rahvuslipp. Ta on ristkülik, mis koosneb kolmest võrdse laiusega horisontaalsest värvilaiust: ülemine laid on sinine, keskmine must ja alumine valge. Lipu laiuse ja pikkuse suhe on 7:11, lipu normaalsuurus on 105 korda 165 sentimeetrit.

Nõukogude Eestis keelati sinimustvalge lipu kasutamine. Lipp toodi jälle avalikult välja 1988. aastal ning heisati 24. veebruaril 1989 uuesti Pika Hermanni torni. Riigilipuna (Eesti Vabariigiks ümber nimetatud Eesti NSV lipuna) võeti see ametlikult tarvitusele 7.augustil 1990.
Lipu heisaksime päevad on pühadel, Eesti Vabariigi sünnipäeval. Siin kogu nimekiri päevadest, kuna tuleb lipp heisata.

• 3. jaanuar – Vabadussõjas võidelnute mälestuspäev
• 2. veebruar – Tartu rahulepingu aastapäev
• 24. veebruar – Eesti iseseisvuspäev, Eesti Vabariigi aastapäev
• 14. märts – emakeelepäev
• mai teine pühapäev - emadepäev
• 9. mai – Euroopa päev
• 4. juuni – Eesti lipu päev (alates 2004. aastast)
• 14. juuni – leinapäev (lipp heisatakse leinalipuna)
• 23. juuni – võidupüha
• 24. juuni – jaanipäev
• 20. august – taasiseseisvuspäev
• 1. september – teadmistepäev
• novembri teine pühapäev – isadepäev
• Riigikogu või kohaliku omavalitsuse volikogu valimise päev, rahvahääletuse toimumise päev ja Euroopa Parlamendi valimise päev.

Eesti Vabariigi presidendid.

Praeguseni on Eestil olnud neli presidenti: Konstantin Päts, Lennart Meri, Arnold Rüütel ja Toomas Hendrik Ilves.

   Konstantin Päts sai juhtida Eestit ainult kaks aastat.(24. aprill 1938 – 21. juuni 1940) Ta sündis aastal 1874 ja suri 1956.

  Lennart Meri aga valitses Eestit 9 aastat. Ta alustas valitsemisega 6. oktoobril aastal 1992 ja lõpetas 8. oktoobril 2001 aastal. Ta sündis 29. märtsil 1929 aastal Tallinnas ja jäi magama 14. märtsil 2006 aastal samuti Tallinnas.

   Arnold Rüütel asus juhtima 2001. aastal ning andis oma töö üle 2006. aastal Toomas Hendrik Ilvesele. Tema sündis 1928. aastal Saaremaal Laimjala vallas.

   Toomas Hendrik Ilves hakkas juhtima Eesti Vabariiki 2006 aastal ja teeb seda praegugi. Tema sündis 1953 aastal Stockholmis.

   Eesti Vabariigi hümn

Mu isamaa, mu õnn ja rõõm
muusika Fredrik Pacius
sõnad Johann Voldemar Jannsen

1. Mu isamaa, mu õnn ja rõõm,
   kui kaunis oled sa!
   Ei leia mina iial teal
   see suure, laia ilma peal,
   mis mul nii armas oleks ka,
   kui sa, mu isamaa!
2. Sa oled mind ju sünnitand
   ja üles kasvatand;
   sind tänan mina alati
   ja jään sull' truuiks surmani,
   mul kõige armsam oled sa,
   mu kallis isamaa!
3. Su üle Jumal valvaku,
   mu armas isamaa!
   Ta olgu sinu kaitseja
   ja võtku rohkest õnnista,
   mis iial ette võtad sa,
   mu kallis isamaa!

 Eesti Vabariigi riigihümn on koorilaul "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm", mille viisi lõi 1848. aastal saksa päritolu Soome helilooja Fredrik Pacius. Eestikeelsed sõnad kirjutas laulule Johann Voldemar Jannsen. Eestis lauldi seda esimest korda Eesti esimesel laulupeol 1869. aastal. Koos rahvusliku liikumise ja rahvusteadvuse kasvuga Eestis 19. sajandi lõpul sai "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" Eestis väga populaarseks. Niisama tuntud ja armastatud oli algul üliõpilastele kirjutatud laul ka Soomes. Kui Eesti ja Soome end pärast Esimest maailmasõda iseseisvateks riikideks kuulutasid, sai Paciuse meloodia, mida Eestis ja Soomes lauldi erinevate sõnadega ja ka erinevas tempos, mõlema maa riigihümniks.

Vene okupatsiooni ajal oli "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" rangelt keelatud. Hümni laulmine tõi kaasa karmid repressioonid, kuid laul ei ununenud. Ühes Eesti iseseisvuse taastamisega 1991. aastal võeti uuesti kasutusele ka Eesti riigihümn.

 Eesti vapp.

Igal riigil on oma vapp. Eesti Vabariigi vapil on kaks kuju: suur vapp ja väike vapp. Suurel vapil on kujutatud kuldsel kilbil kolme sinist lõvi. Vapi kilpi ümbritseb külgedelt ja alt kaks kilbi
allosas ristuvat kuldset tammeoksa. Väikese vapi kilp ja kujutis on sama mis suurel riigivapil, kuid tammeoksteta. Eesti riigi vapi motiiv pärineb 13. sajandist, kui Taani kuningas Voldemar II annetas Tallinnale kolme lõviga vapi. Eesti Vabariigi Riigikogu kehtestas seadusega Eesti riigivapi 19. juunil 1925. aastal. 

Suur vapp: 

Väike vapp:  

 Eesti Vabariigi rahvus...

Eesti vabariigi rahvuslind on suitsupääsuke.
Eesti Vabariigi rahvuskivi on paekivi.
Eesti Vabariigi rahvuslill on rukilill.
Eesti Vabariigi rahvuskala on räim.

Eesti kolme kõige suuremate maakondade vapid. 

Harjumaa vapil on neli punast ruutu ning valge rist:

  

Lääne-Viru maakonna vapil on kujutatud kindlus ning kaks mõõka:

 






Pärnumaa vapil on lõvi:

   


Allikad: vikipeedia: www.vikipeedia.com 
Eesti veebileht: eesti.ee
Loodan, et saan hea hinde. Merili.