Tartu Jaani kiriku ajalugu.

Jaani kirikut hakati ehitama 13.sajandi alguses. Lõpetati ehitamine küll aga alles 14.sajandi lõpu poole. Torni ülaosa valmis 18.sajandi lõpu poole. Ehkki kirikut on korduvalt purustatud, siiski on tema keskaegne üldkuju säilinud.
Tõsiselt kannatas kirik Põhjasõjas 1708. aastal, mil lahkuvad Vene väed õhkisid linna süstemaatiliselt. Nähtavasti varises torni ülaosa pikihoonele ning kesklöövi ja kooriosa võlvid hävisid.

Sugupuu-eesti keele töö.

Suguvõsa.

Tegime eesti keele tunni ajal siis sugupuu. Minu oma aga sai valmis alles täna...

Merili

Mullas elavad loomad ja organismid; mikroorganismid.

Mikroorganismid on bakterid, vetikad, seened ja ainuraksed.

    Ainuraksete ehk algloomade itaalia keelne nimetus on Protozoa. 

Ainuraksete hulka kuuluvad mitmesuguse kehaehitusega üherakulised loomad.

Nagu kõigil rakkudel on ka ainuraksetel loomadel olemas rakutuum, milles sisaldub pärilikkusaine nende paljunemiseks..

Ainuraksete põhiliseks tunnuseks on see, et nad koosnevad 1-st rakust, milles toimub kogu nende elutegevus. Ainuraksed on seega iseseisvad organismid, kellel on olemas kõik elusorganismidele iseloomulikud omadused - ainevahetus, ärritatavus, liikumine ja sigimine.

    Ainuraksed on levinud üle kogu maailma. neid elab kõikjal: meredes, mageveekogudes, pinnases. Ainuraksetest moodustub näiteks rohelise kile puutüvede varjupoolsele niiskele küljele.

Paljud ainuraksed on ka parasiidid, elades teiste elusolendite sees ja nende arvelt.

Krohmseened ladina keelne nimetus on  Glomeromycota.

 Krohmseened on seente hõimkond.

Krohmseened elavad mullas ja taimejuurtes  ning neid võid näha peaaegu igas maismaa-eluspaikades. Krohmseeni saad vaadata ainult mikroskoobiga.

Vetikad.

Vetikaid on mitmesuguseid:

• keermivetikad

• koppvetikas
• põisadru
• vesijuus

Keermivetikas,  ladina keeles Spirogyra Lynk

Keermikvetikas on hulkrakne rohevetikas. Tema rakud moodustavad pikki niite. Erinevalt vesijuukse niitidest ei kinnitu keermikvetikas veekogu põhjale ega seal lebavatele esemetele. Ta hõljub täiesti vabalt ringi. Tavaliselt elavad keermikvetikad väikestes järvedes ja tiikides.

Vesijuus, ladina keeles Ulothrix zonata

Vesijuus on hulkrakne niitjas rohevetikas. Tema pikki rohelisi juustetaolisi taimeniite võib kohata jahedaveelistes ojades ja jõgedes. Ehkki üksikud niidid on väga pikad ja peenikesed, on need vastupidavad isegi tugevale veevoolule. Ühe taimeniidi läbimõõt on alla 0,05 mm. Veekogudes on vesijuus hästi nähtav tänu sellele, et tavaliselt kasvab koos sadu vesijuukseid, mis kinnituvad otsapidi veealustele esemetele ja hõljuvad veevoolus.

Bakterid

Bakterid erinevad üksteisest eeskätt elukeskkonna, samuti oma väliskuju poolest.

Baktereid elab mullas, vees ja õhus, kõikides elusates loomades ja taimedes ning surnud organismide jäänustes. 1 gramm mulda sisaldab kuni miljard bakterit, ühes piimatilgas võib neid olla sadu tuhandeid.

  Siiamaani on peetud vanimaks elusolendiks 25-40 miljoni aasta vanust bakterit, mis leiti merevaigus olnud mesilaselt. 250 miljoni aastane bakter leiti soolakristallidelt.

Allikad:

www.miksike.ee/docs/.../vihmauss_karolinliikaljula.htm

 http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/4klass/9loodus/elutuba/ainu/ainuraksed1.htm

http://et.wikipedia.org/wiki/Ainuraksed 

See oli minu loodusõpetuse töö mullas elavate loomade ja organismide kohta. Loodan, et meeldis!

Merili:)

Eesti keele töö: Lugemiskontroll "Tasuja" põhjal.

1.Kirjuta nime järel selgitus, kes tegelane on:

Vahur – Mees, kes võis tappa kergelt viis hunti. Ta saavutas vabaduse, päästes piiskopi elu karu käest.

Tambet – Tema on Vahuri laps. Ta elas üsna rõõmsalt ajani, kui Lodijärve mõisnik suri ning valitsema asus Oodo.

Metsa Jaanus– Tema on loo peategelane, Tasuja. Ta tahtis iga hinna eest saavutada Eestimaal vabaduse.

Oodo – Piiskopi poeg. Ära hellitatud, sõjakas ning kunagi mitte rahul oma eluga.

Emmi – Piiskopi tütar. Õrna südamega ning lepitava iseloomuga.

Rüütel Kuuno – Emiilia peigmees, suur sõjamees. Tal oli isekindel iseloom.

Prohvet Pärt – Arst, kes nägi et Jaanus on väärt inimene, ning õpetas teda enda hoolsa käe all.

Maanus – Piiskopi ori. Ta oli enesekindel.

2.Kuidas sai Vahur vabaduse? Mida ta ütles oma surivoodil?

Vahur, nagu eespool öeldud päästis piiskopi elu enda vägeva jõuga karu käest.

Ta käskis Jaanusel oma isamaad kaitsta ning austada, ning vabaduse eest võidelda oma elu hinnaga.

3.Kirjelda Tambeti ja vana mõisahärra suhteid!

Tambet oli mõisahärra sõber ning ka töötas mõisahärra juures. Nende suhted olid alati head, ja kui mõisahärra suri oli Tambet ka kurb.

4.Iseloomusta Oodot, kuidas Oodo iseloom mõjutas sündmuste käiku?

Oodo oli väga põikpäine, upsakas ning ta arvas et tema on ainuke juht ja tema käske peab alati kuulama. Tema ülbe enesehoiak ning juhi mõte, pani isegi oma lapsepõlvesõbrale halvimat soovima. Ta põletas Jaanuse, Tambeti ning Vahuri hoole ja vaevaga tehtud maja ning tappis palju inimesi. 

5.Kuidas iseloomustad Jaanuse ja Emmi suhteid?

Jaanus ja Emma...Jaanus oli ilmselgelt Emmisse armunud ning kui ta juhtus ühel päeval Emmit ning Kuunot käes kinni hoidmas, lahvas tema sees tuline armukadedus. Emmi ilmselt oli ka Jaanusesse armunud, sest temal hakkas Jaanusest hale ning kui nad kohtusid üle pika aja, tahtis Emmi temaga kindlalt rääkida.

6.Mida said jutustusest teada talupoegade elu kohta pärisorjuse ajal?

Talupojad, kas siis vabad või mitte tahtsid kõigest väest Eestimaad tagasi enda valdusesse saad, sest neid peksti jõhkralt.

7.Jutusta sündmustest Metsa talus!

Metsa talus oli  mitu sulast. Nad olid väga õnnelikud, sest nende ülemused polnud nii kurjad kui teistel. Nad ohverdasid oma elu, päeval kui Metsa talu hävitati.

 Metsa talus peitis Jaanus Maanust, sest Maanus kartis minna tagasi oma koju, sest seal võis oodata kuri kubjas.  Selle juhtumi pärast kaitses Jaanus Maanust, ning kui kubjas tuli üksi koos enda orjadega, käsutas ta enda sulased talle kallale, et ta välja visata enda kodust. 

Sellele järgnes Oodo vihane vastulöök, milles hävines maja ning hukkusid kõik Jaanuse ja Tambeti sulased. Tambeti ise aga rööviti ära ning pandi kiriku keldrisse luku taha mädanema.

8.Kuidas võis saada Jaanusest Tasuja?

* Jaanus võis olla vihane sakslaste peale, sest nad panid põlema tema maja, tapsid tema sulased ning võtsid kaasa Tambeti. 

* Kuid võis ka nii olla, et pärast sellist juhtumit, mida ma ennem kirjeldasin, tulid talle meelde Vahuri sõnad ja nii tulvas tema sees viha, vabaduse janu ning isamaa armastus.

9.Jutusta Lodijärve lossi vallutamisest.

Kõige pealt piirasid Tasuja ja tema kamp lossi ümber ning seejärel hakkasid nad väravat maha lükkama. Kui nad sisse said, kõlisesid mõõgad üksteise vastu ning palju mehi suri. 

Selle aja vahel läks Tambet kiriku keldrisse, kus ta leidis enda isa ning temas lahvatas veel-veel suurem viha Oodo ning tema jüngride vastu. Ta tormas saali ning kui ta Oodot nägi, torkas ta koge mõõga Oodo südamesse. Hiljem läks ta appi alla Tallinnasse.

10.Kuidas jutustus lõppes? Miks ei võinud lool olla õnnelikku lõppu?

Jutustus lõppes sellega, et Tasuja e. Jaanus suri koos oma kambaga võideldes. Eestimaa jäigi neil vallutamata.

 Lool ei võinud olla õnnelikku lõppu, sest kui sa juba sõja kaotad, siis mis seal ikka midagi õnnelikku kirjutada. Pealegi poleks sakslased iialgi Tasujat ellu jätnud, ning Tasuja poleks enda kambaga ka kedagi võitnud.

 Merili=)

Eesti Vabariik: eesti keele töö

Eesti Vabariigi lipp ja lipu heiskamise päevad.

Eesti riigilipp on ühtlasi rahvuslipp. Ta on ristkülik, mis koosneb kolmest võrdse laiusega horisontaalsest värvilaiust: ülemine laid on sinine, keskmine must ja alumine valge. Lipu laiuse ja pikkuse suhe on 7:11, lipu normaalsuurus on 105 korda 165 sentimeetrit.

Nõukogude Eestis keelati sinimustvalge lipu kasutamine. Lipp toodi jälle avalikult välja 1988. aastal ning heisati 24. veebruaril 1989 uuesti Pika Hermanni torni. Riigilipuna (Eesti Vabariigiks ümber nimetatud Eesti NSV lipuna) võeti see ametlikult tarvitusele 7.augustil 1990.
Lipu heisaksime päevad on pühadel, Eesti Vabariigi sünnipäeval. Siin kogu nimekiri päevadest, kuna tuleb lipp heisata.

• 3. jaanuar – Vabadussõjas võidelnute mälestuspäev
• 2. veebruar – Tartu rahulepingu aastapäev
• 24. veebruar – Eesti iseseisvuspäev, Eesti Vabariigi aastapäev
• 14. märts – emakeelepäev
• mai teine pühapäev - emadepäev
• 9. mai – Euroopa päev
• 4. juuni – Eesti lipu päev (alates 2004. aastast)
• 14. juuni – leinapäev (lipp heisatakse leinalipuna)
• 23. juuni – võidupüha
• 24. juuni – jaanipäev
• 20. august – taasiseseisvuspäev
• 1. september – teadmistepäev
• novembri teine pühapäev – isadepäev
• Riigikogu või kohaliku omavalitsuse volikogu valimise päev, rahvahääletuse toimumise päev ja Euroopa Parlamendi valimise päev.

Eesti Vabariigi presidendid.

Praeguseni on Eestil olnud neli presidenti: Konstantin Päts, Lennart Meri, Arnold Rüütel ja Toomas Hendrik Ilves.

   Konstantin Päts sai juhtida Eestit ainult kaks aastat.(24. aprill 1938 – 21. juuni 1940) Ta sündis aastal 1874 ja suri 1956.

  Lennart Meri aga valitses Eestit 9 aastat. Ta alustas valitsemisega 6. oktoobril aastal 1992 ja lõpetas 8. oktoobril 2001 aastal. Ta sündis 29. märtsil 1929 aastal Tallinnas ja jäi magama 14. märtsil 2006 aastal samuti Tallinnas.

   Arnold Rüütel asus juhtima 2001. aastal ning andis oma töö üle 2006. aastal Toomas Hendrik Ilvesele. Tema sündis 1928. aastal Saaremaal Laimjala vallas.

   Toomas Hendrik Ilves hakkas juhtima Eesti Vabariiki 2006 aastal ja teeb seda praegugi. Tema sündis 1953 aastal Stockholmis.

   Eesti Vabariigi hümn

Mu isamaa, mu õnn ja rõõm
muusika Fredrik Pacius
sõnad Johann Voldemar Jannsen

1. Mu isamaa, mu õnn ja rõõm,
   kui kaunis oled sa!
   Ei leia mina iial teal
   see suure, laia ilma peal,
   mis mul nii armas oleks ka,
   kui sa, mu isamaa!
2. Sa oled mind ju sünnitand
   ja üles kasvatand;
   sind tänan mina alati
   ja jään sull' truuiks surmani,
   mul kõige armsam oled sa,
   mu kallis isamaa!
3. Su üle Jumal valvaku,
   mu armas isamaa!
   Ta olgu sinu kaitseja
   ja võtku rohkest õnnista,
   mis iial ette võtad sa,
   mu kallis isamaa!

 Eesti Vabariigi riigihümn on koorilaul "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm", mille viisi lõi 1848. aastal saksa päritolu Soome helilooja Fredrik Pacius. Eestikeelsed sõnad kirjutas laulule Johann Voldemar Jannsen. Eestis lauldi seda esimest korda Eesti esimesel laulupeol 1869. aastal. Koos rahvusliku liikumise ja rahvusteadvuse kasvuga Eestis 19. sajandi lõpul sai "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" Eestis väga populaarseks. Niisama tuntud ja armastatud oli algul üliõpilastele kirjutatud laul ka Soomes. Kui Eesti ja Soome end pärast Esimest maailmasõda iseseisvateks riikideks kuulutasid, sai Paciuse meloodia, mida Eestis ja Soomes lauldi erinevate sõnadega ja ka erinevas tempos, mõlema maa riigihümniks.

Vene okupatsiooni ajal oli "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" rangelt keelatud. Hümni laulmine tõi kaasa karmid repressioonid, kuid laul ei ununenud. Ühes Eesti iseseisvuse taastamisega 1991. aastal võeti uuesti kasutusele ka Eesti riigihümn.

 Eesti vapp.

Igal riigil on oma vapp. Eesti Vabariigi vapil on kaks kuju: suur vapp ja väike vapp. Suurel vapil on kujutatud kuldsel kilbil kolme sinist lõvi. Vapi kilpi ümbritseb külgedelt ja alt kaks kilbi
allosas ristuvat kuldset tammeoksa. Väikese vapi kilp ja kujutis on sama mis suurel riigivapil, kuid tammeoksteta. Eesti riigi vapi motiiv pärineb 13. sajandist, kui Taani kuningas Voldemar II annetas Tallinnale kolme lõviga vapi. Eesti Vabariigi Riigikogu kehtestas seadusega Eesti riigivapi 19. juunil 1925. aastal. 

Suur vapp: 

Väike vapp:  

 Eesti Vabariigi rahvus...

Eesti vabariigi rahvuslind on suitsupääsuke.
Eesti Vabariigi rahvuskivi on paekivi.
Eesti Vabariigi rahvuslill on rukilill.
Eesti Vabariigi rahvuskala on räim.

Eesti kolme kõige suuremate maakondade vapid. 

Harjumaa vapil on neli punast ruutu ning valge rist:

  

Lääne-Viru maakonna vapil on kujutatud kindlus ning kaks mõõka:

 






Pärnumaa vapil on lõvi:

   


Allikad: vikipeedia: www.vikipeedia.com 
Eesti veebileht: eesti.ee
Loodan, et saan hea hinde. Merili. 


 

Ristsõna 2.

Hei!
Internetis leidsin ülesse ka enda teise ristsõna, mis on tehtud vee põhjal. Usun, et saate sellega hakkama! Ise küll saaksin... Igatahes ristsõna on siin: Vola! 

Kuulates muusikat ja vaadates enda eelmisi postitusi, tuli mulle meelde, et ma pidin teile paar mere pilti siia toimetama. Kõrval võid näha Egiptuses tehtud pilti, mis pole küll merest, aga on üpris lahe pilt. See pilt on tehtud kõrbes, kus me sõitsime suure kiirusega. Kõrbe juures meeldisid mulle kõige rohkem need mäed, sest nende varjus oli natukene jahedam:) Ja meeldis mulle kindlasti just see autoga sõitmine, raputas kõvasti. Kaasas olid minu vanaema ja tädi perekond(kaks last, tädi mees ja tädi ise ka loomulikult). Reis Egiptusesse oli väga-väga huvitav. Meil oli ka suurepärane hotell( Citadel Azur Resort). Selle omanik oli minu tädi mehega tuttav. Sellepärast saimegi tasuta tripi kõrbesse. Kõrbes olid veel huvitavad inimesed, kes elavad seal. Meiega oli kaasas giid, kes rääkis inglise keeles meile nendest inimestest ja üldse kõrbest.

Järgmisel pildil on siis pilt merest, kus meri tuleb lainetena vastu kive, üritades pääseda randa. Kuid kivid on tugevamad, kui lained. See on minu arust mitte just kõige parem pilt, kuid mul pole teisi pilte merest. Igatahes on meri hea koht, kus puhata. Kuulda merekohinat, lained laskumist kividele.... Imeline! Ma sooviksin väga elada kuskil mere ääres, niiet ma saaksin seal vajaduse tahtel olla. Kuid kahjuks ma ei ela kuskil mere ääres. Suvel saab küll mitmeid kordi Pärnusse minna, kuid see on vaid hetkeks(vähemalt minu jaoks). Igatahes on vesi meres väga soolane, ise maitsesin ka korra Egiptusel olles. Väga-väga soolane. Soolasem kui Eestis on. Soovitan teistel seda katset mitte teha. Kuid kui tahad natukene lõbusust päevasse, võid proovida. Igatahes pean nüüd minema, õppima.

Tšau, homme kirjutan jälle! Merili.:)