Ristsõna 2.

Hei!
Internetis leidsin ülesse ka enda teise ristsõna, mis on tehtud vee põhjal. Usun, et saate sellega hakkama! Ise küll saaksin... Igatahes ristsõna on siin: Vola! 

Kuulates muusikat ja vaadates enda eelmisi postitusi, tuli mulle meelde, et ma pidin teile paar mere pilti siia toimetama. Kõrval võid näha Egiptuses tehtud pilti, mis pole küll merest, aga on üpris lahe pilt. See pilt on tehtud kõrbes, kus me sõitsime suure kiirusega. Kõrbe juures meeldisid mulle kõige rohkem need mäed, sest nende varjus oli natukene jahedam:) Ja meeldis mulle kindlasti just see autoga sõitmine, raputas kõvasti. Kaasas olid minu vanaema ja tädi perekond(kaks last, tädi mees ja tädi ise ka loomulikult). Reis Egiptusesse oli väga-väga huvitav. Meil oli ka suurepärane hotell( Citadel Azur Resort). Selle omanik oli minu tädi mehega tuttav. Sellepärast saimegi tasuta tripi kõrbesse. Kõrbes olid veel huvitavad inimesed, kes elavad seal. Meiega oli kaasas giid, kes rääkis inglise keeles meile nendest inimestest ja üldse kõrbest.

Järgmisel pildil on siis pilt merest, kus meri tuleb lainetena vastu kive, üritades pääseda randa. Kuid kivid on tugevamad, kui lained. See on minu arust mitte just kõige parem pilt, kuid mul pole teisi pilte merest. Igatahes on meri hea koht, kus puhata. Kuulda merekohinat, lained laskumist kividele.... Imeline! Ma sooviksin väga elada kuskil mere ääres, niiet ma saaksin seal vajaduse tahtel olla. Kuid kahjuks ma ei ela kuskil mere ääres. Suvel saab küll mitmeid kordi Pärnusse minna, kuid see on vaid hetkeks(vähemalt minu jaoks). Igatahes on vesi meres väga soolane, ise maitsesin ka korra Egiptusel olles. Väga-väga soolane. Soolasem kui Eestis on. Soovitan teistel seda katset mitte teha. Kuid kui tahad natukene lõbusust päevasse, võid proovida. Igatahes pean nüüd minema, õppima.

Tšau, homme kirjutan jälle! Merili.:)

              

Ärgates hommikul suure vaevaga, tuli mulle meelde, et ma pidin paar pilti merest veel välja otsima. Kuid ma tahaksin täna kõigepealt teile millegist muust rääkida. Kassidest.... Noh vähemalt on loomad suur osa loodusest ka ja väga tähtis osa pealegi. Ja minu lemmikloom on siis kass, nagu sa ennemgi aru said. Ma vist kunagi kuulsin, et kassid on inimestel kõige populaarsem lemmikloom... See juba näitab midagi. Kuid ma ei saa ka välja jätta teisi nunnusid loomi. Nagu näiteks koerad, jänesed, hamsterid.... Ja muidugi teised kasslasi, kes siin maailmas elavad. Ise olen ma ka kaslane: lõvi(vähemalt horoskoobi järgi:)) Minul on olnud kaks kassi: üks neist oli Pätu, teine Nurr. Pätu oli mul enne kolimist vanaema juurde. Pätu sain ma enda isa käest, tema tõi kunagi kassi meile, kui mina olin umbes nelja-viie aastane. Isa jutustas mulle ükskord, kuidas ta mulle lasteaeda vastu tuli ja ütles mulle, et mind ootab kodus kass. Mina ei olnud seda uskunud, aga kui me koju jõudsime oli ma väga õnnelik isa kingituse üle. Kuid Pätu oli meil ainult kaks-kolm aastat, ja siis viis mu ema ta ära, ilma mulle ütlemata. Ma olin väga kurb. Väga-väga kurb...... Ja vihane samas ka, sest ta ei öelnud mulle midagi. Kuid ma ei oleks temaga vist nagunii väga kaua saand koos olla, sest ma kolisin aasta pärast Pätu viimist vanaema juurde elama. Vanaemal oli siis kass, nimega Nurr. Nurr oli umbes kuueteistkümne aastane. Enne seda päeva, kui me viisime ta arsti juurde, oli ta nii väsinud. Õhtul tuli ta mu sülle ja ma silitasin vaikselt teda, kuni ta magama jäi. Järgmisel päeval ta suri... Matsime ta nädalavahetusel enda suvilasse, sirelipuu alla. Tõsiselt kurvastab see, et enam ei taha teised haiget saada järgmise kassi elu lõppemisega. Mina sooviksin saada endale kassipoja, teda õpetada ja loomulikult ka õhtuti silitada. Ma sain ükskord sünnipäevaks raamatu:" Kassientsüklopeedia". Kingituse sain enda pinginaabrilt, Helenilt. See on väga hea raamat, mis sisaldab suurepäraseid pilte ja infot. Ma olen selle raamatu täiesti ära sildistanud, loomulikult on mul alati mõte, et kungai ma pane ennast maksma ja saan ühe imeilusa kassi, kuid see tundub küll nüüd nii suur unistus, mis kunagi täide ei saa. Kuid ma kirjutaksin siia paar kassitõugu.

Briti lühikarvaline.

Briti lühikarvalised kassid on tuntud tasakaaluka ja sõbraliku loomu poolest. Enamik seda tõugu isendeid on äärmiselt kannatlikud, armastusväärsed ja suure kohanemis võimega. Ühe-, kaheaastased loomad on sama mängualtid kui teiste tõugu noorloomad, kuid seejärel muutuvad nad enamasti rahulikumaks ja vähem pealetükkivaks: nende loomusele on võõras valjuhäälselt tähelepanu nõuda. Briti lühikarvaline oskab suhteliselt hästi endale tegevust leida. Vahel magavad nad tundide kaupa, kuid peavad siiski lugu hellitustest ja silitustest.

Bengali kass.

Ehkki bengali kassid hindavad seltskonda ja mõnikord kogu õhtu peremehe süles veedavad,  pole enamik selle tõu esindajad miilustajad. Päritolu tõttu võivad nad olla väga isekad ja ilmutada omadusi, mis olid nende metsikutel eellastel. Bengali kassid on suurepärased jahimehed, kes hindavad jahipidamise pinget, igavlemine neid ei rahulda

Need olid minu ühed lemmikutest kassidest. Järgmine näete veel minu lemmikkassitõuge.

Praeguseks tšau! Merili:)

Olles tagasi tugitooli sees istumas ja mõtlemas, vaatasin toas ringi. Märkasin kohe neid lilli mida mu vanaema suure hoole ja armastusega kasvatab. Lilli on meil terve korter täis. Ja ka meie suvilas märkad sa ka erinevaid taimi, nii sees kui ka väljas. Taimed vajavad hoolistust sama palju kui inimesed. Kui jätad lille nädalaks ajaks üksi, ta närbub ja ei õitse. Kui jätaksid oma pereliikme üksi, siis ta oleks kurb ja ei naeraks. Nagu näha taimed väljendavad enda emotsioone teistmoodi. Ja nagu igaüks teab, ei saa me ilma taimedeta elada, sest kust me saaksime siis

hapniku? Nii oleme seotud taimedega.

Lilled on ka väga ilusad ja ilmselt vajab iga tuba lille rohelust või tema ilusad õisi. Ma usun, et igaüks teab ka seda, et loodus pakub meile nii palju, kuid meie aina hävitame ja hävitame seda osa loodusest, mis meil olemas on. Mulle meeldib kindlasti Tartu rohkem kui Tallinn, sest Tallinnas on kõik nii lärmakas ja seal on vist ainuke puhkepaik meri. Ja kuna ma jumaldan merd, elaks ma Tallinnas kindlalt mere ääres, sest selle ilu on ka väga tugev, peaaegu sama tugev kui lillede oma. Kuid ma ei saaks kindlasti hinnata Tallinnat, sest kui ma ka seal käin olen ma tavaliselt enda täditütre ja tädipojaga mängimas või siis lihtsalt klassierskursioonil. Kuid kindlasti hindavad inimesed merd, mis siis et see Pirital lõhnab halvasti. Ikkagi on hea minna jalutama sinna ja ennast lõdvaks lasta. Ma käiks kindlasti nädala sees mitu korda mere ääres, kui mul see võimalus oleks. Kuid ma rahuldun Tartuga, sest siin on rahulikum ja minu iseloom on küll kohati erinev, aga ma vajan ka aega, et endaga kasvõi juttu puhuda.

See oli siis tänase päeva viimane postitus, kuid ega sa kunagi tea:)

Merili:)

 No nüüd kui hommikused-rohud võetud on mõtlesin siia midagi jälle kokku kirjutada. Või midagi näidata.... Vähemalt oli mu plaan näidata teile paari minu enda tehtud pilte Eestist, ja see on looduse kohta siis:) Vähemalt ma üritan seekord rohkem loodusest rääkida. Esimene pilt on tehtud Tartus, eelmisel aastal sügisel, kui sain pildi peale selle imelise linnu oksa peal istumas, vaatamas kuhugile kaugele. Pilt ise on minu arust väga ilus nagu teisedki, sest ma olen valinud neid välja paljude seast. Pilti kaunistab ka puu küljes olevad kuldsed......, mis asjad need on? Nimi ei tule kohe meeldegi..... Aga liiguks edasi järgmise pildi juuurde?

    

Järgmise pildi peal oleme me klassiga erskursioonil, kus oli nii palju pilte vaja teha! See pilt on tehtud Sillamäel, kus vähesed ilmselt käinud on. Pilti tehes jalutasime tegelikult Sillamäe muuseumisse. Sillamäe muuseumis oli ka väga põnev. Kõik need vanad asjad..... Lihtsalt raske on mõelda inimeste peale, kes elasid sõja ajal ja pidid kaotama palju kalleid inimesi. Ja see kõik ainult mingi usu pärast! Noo loomulikult peeti Eestis sõjasid ka Eesti maatükki tõttu, mis on iseenesest väike, kuid kallis inimestele kes siin elavad.

Järgmine pilt ja teisedki on tehtud Sillamäel, sest seal oli silmipimestav ilus meri ja siis ka väike ojake, mis kulges otse mere kõrval. Kui te seda pilti nüüd teraselt vaatate, näete seal väikesi n.ö. musti täppe. Need on loomulikult pardid. Järgnevatel piltidel suumisin ka natuke ja sain ilusa pildi. Kuid see pilt sümboliseerib partide teekonda, nende minekut edasi, otsides toitu, saades lapsi. Elada ohtudest üle ja olla rõõmus. Või vähemalt niimoodi ma kujutan ette selle pildi peal nende teekonda. Ma  jumaldasin merd ja seda pisikest ojakest koos nende pisikeste partidega.

Siin piltidel on näha neid pardikesi lähemalt. Mõlemal pildil on üpris sama jutt. Vasak poolsel pidlil part lihtsalt pöörab juhi poole, ilmselt tegi väikese peatuse. Paremal pool sõuab jõudsalt edasi see eel nimetatud juhi part, vaatamata kaamera poole:)

Selle viimase pildi valisin kõige paremaks, sest see on nii ilus ja näitab meile merd ja selle sügavust. Kahjuks pole mul näidata teile rohkem pilte merest. Võib olla saan kuskilt homseks teile valmis otsida, aga ma tahan ikkagi öelda, et minu jaoks on meri väga tähtis. Ta on ilus, ükstapuha kus sa seda ka ei vaataks. Kindlasti oled sina käinud Pärnus suplemas või päevitamas, ja kui pole ka siis soovitan kindlasti! Seal on ka väga ilus, vahepeal on aga liiga palju rahvast. See on küll loomulik, aga ei tahaks ju olla külg külje kõrval ja siis olla niisama. Ma ei taha öelda, et ma inimesi põlgan, vastupidi ma just tahaksin rohkem inimesi märgata ja nendega suhelda.

Loodan täna veel siia postida. Merili:)

Villased sokid jalas, kuumav tass käes mõtlesin tugitooli potsatada ja siia midagi kirjutada. Mõeldud, tehtud. Siin ma nüüd olengi, mõeldes mida siia kirjutada. Kuna see on aga loodusõpetuse blogi, võiksin rääkida ilmateatest, kuid see on igav. Võiksin kirjeldada Tartu ilma, kuid siin pole midagi kirjeldada. Puud seisavad, lehed maas ootamas järgmist lumesadu. Ja ise pole saand välja minna, sest endal kopsupõletik. Aga täna on üks eriline päev. Täna on isadepäev, just!(kui sa seda postitust loomulikult päev hiljem ei loe) Iga pere tähistab seda erinevalt. Mõned teevad iga-aastase käigu näiteks vanaisade juurde või lähevad üldse teatrisse.Mõned korraldavad pidusid, mõned teevad uhke tordi/koogi. Kuid mina tegin koos enda tädiga enda vanaisale koogi(eile, sest see pidi olema üleöö külmas) ja see polnud meie traditsiooniline küpsisekook vaid see oli " Marmor-juustutort šokolaadiga". See oli ühe koogitükinagi väga-väga magus ja hõrgutav. Kuid ma peaksin mainima, et minule meeldivad ikkagi rohkem sellised "Kräsupea kook", midagi külma ja kreemiga. Ärkasime ülesse kell 08.00, et mitte maha magada seda hetke kui minu vanaema ja vanaisa ärkavad. Kuid see ei õnnestunud, kuna mu tädi ütles, et ta kiirustas kööki, sest ta kuulis juba kella 08.00 hommikul nende sositamist. Mina tõusin ülesse natuke hiljem, kuna ma ei suutnud maha jätta seda ülimugavat ja sooja voodit. Kuid kuidagi ma leitsin üles tahtejõu ja tahtejõu sunnil läksin haigutades kööki. Mu tädi oli jõudnud juba kausidesse panna nii kartuli- kui ka oasalati. Mina võtsin siis kapist välja taldrikut ja sahtlitest noad-kahvlid, et katta lauda. Mu tädi lõikas veel leiba ja saia, võtsime välja ka oma koogikese, mis oli õhtuga kõvemaks läinud. Võtsime välja ka vahukoore, sest me pidime sellega veel koogi katma. Varsti lendlesingi teisi üles äratama nende magusatest unenäöodest, sest söök oli laual. Ja nagu tavaliselt, läks neil umbes 5-10 minutit aega, et üles tõusta. Kui aga vanaisa tuli kööki, kallistas kõige pealt teda minu tädi, andes üle teatripiletid minu kaunistatud ümbrikuga. Järgmine olin mina, kellel oli vabanduseks tort külmkapis. Üsna pea liitus meiega ka mu onu, kes kinkis mu vanaisale Ivo Linna plaadi. Nähes oma vanaema nägu, muigasin sest mu vanaema on ka Ivo Linna lauludest pehmelt öeldus võlutud. Istusime siis lauda ja mina võtsin tagasihoidliku pasteedisaia ja teised tõstsid endale salatit. Kuna ma ei tohtinud ei 2 tundi enne ega pärast rohu võtmist süüa piimatoodet, ei tohtinud ma võtta salatit. Kõigepealt valasin endale kruusi vett täis, ja siis libistasin enda näpude vahelt vabaks ACC tableti, mis kukkus sulpsatusega vette, hakkates seejärel vees sisema ja kahanema. ACC tabletid pole väga halvad, kuid ma eelistan ikkagi Klacidi tablette rohkem, mis sest et nad on väga mõrudad.  Järgmiseks võtsin ma siis eel nimetatud Klacidi tabletti. Ja tagasi naastes laua juurde olid teised juba lõpetamis järgus enda toitudega. Pidime siis tädiga koogi pidulikult lahti lõikama ja teistele tükid kätte jagama. Söömise lõpetamisel  vudisin mina, aga voodi alla lugema. Huvitav kas te aimasite ära,miks ma sinna just sel ajal tahtsin minna. Igatahes ei tahtnud ma nõusid kuivatada, mis on tavaliselt minu amet. Rohkem pole mul midagi isadepäevast kirjutada. Ajah.... Loomulikult on mul olemas ka oma isa ja teine vanaisa, nendele pidin saatma sõnumi, kuna isal on ka kopsupõletik ja vanaisa on Puerto Ricos. Ja nagunii poleks ma saanud nendega rääkida, sest ma ise olen ju ka haige. Ema oli Tallinnas, ta oli oma korteris koos minu väikse õe ja enda mehega. Ema helistas täna ja ütles, et tuleb homme Tartusse. Ootan juba väga nende saabumist. Aga nüüd pean ma lahkuma, pikutama minema. Loodetavasti lisan homme järgmise postituse.

Merili! Head isadepäeva kõigile!

Ristsõna.

Minu ristsõna:  Ristsõna
Ristsõna on tehtud Eesti looduse põhjal.
Head nuputamist,
Merili!