Ärgates hommikul suure vaevaga, tuli mulle meelde, et ma pidin paar pilti merest veel välja otsima. Kuid ma tahaksin täna kõigepealt teile millegist muust rääkida. Kassidest.... Noh vähemalt on loomad suur osa loodusest ka ja väga tähtis osa pealegi. Ja minu lemmikloom on siis kass, nagu sa ennemgi aru said. Ma vist kunagi kuulsin, et kassid on inimestel kõige populaarsem lemmikloom... See juba näitab midagi. Kuid ma ei saa ka välja jätta teisi nunnusid loomi. Nagu näiteks koerad, jänesed, hamsterid.... Ja muidugi teised kasslasi, kes siin maailmas elavad. Ise olen ma ka kaslane: lõvi(vähemalt horoskoobi järgi:)) Minul on olnud kaks kassi: üks neist oli Pätu, teine Nurr. Pätu oli mul enne kolimist vanaema juurde. Pätu sain ma enda isa käest, tema tõi kunagi kassi meile, kui mina olin umbes nelja-viie aastane. Isa jutustas mulle ükskord, kuidas ta mulle lasteaeda vastu tuli ja ütles mulle, et mind ootab kodus kass. Mina ei olnud seda uskunud, aga kui me koju jõudsime oli ma väga õnnelik isa kingituse üle. Kuid Pätu oli meil ainult kaks-kolm aastat, ja siis viis mu ema ta ära, ilma mulle ütlemata. Ma olin väga kurb. Väga-väga kurb...... Ja vihane samas ka, sest ta ei öelnud mulle midagi. Kuid ma ei oleks temaga vist nagunii väga kaua saand koos olla, sest ma kolisin aasta pärast Pätu viimist vanaema juurde elama. Vanaemal oli siis kass, nimega Nurr. Nurr oli umbes kuueteistkümne aastane. Enne seda päeva, kui me viisime ta arsti juurde, oli ta nii väsinud. Õhtul tuli ta mu sülle ja ma silitasin vaikselt teda, kuni ta magama jäi. Järgmisel päeval ta suri... Matsime ta nädalavahetusel enda suvilasse, sirelipuu alla. Tõsiselt kurvastab see, et enam ei taha teised haiget saada järgmise kassi elu lõppemisega. Mina sooviksin saada endale kassipoja, teda õpetada ja loomulikult ka õhtuti silitada. Ma sain ükskord sünnipäevaks raamatu:" Kassientsüklopeedia". Kingituse sain enda pinginaabrilt, Helenilt. See on väga hea raamat, mis sisaldab suurepäraseid pilte ja infot. Ma olen selle raamatu täiesti ära sildistanud, loomulikult on mul alati mõte, et kungai ma pane ennast maksma ja saan ühe imeilusa kassi, kuid see tundub küll nüüd nii suur unistus, mis kunagi täide ei saa. Kuid ma kirjutaksin siia paar kassitõugu.

Briti lühikarvaline.

Briti lühikarvalised kassid on tuntud tasakaaluka ja sõbraliku loomu poolest. Enamik seda tõugu isendeid on äärmiselt kannatlikud, armastusväärsed ja suure kohanemis võimega. Ühe-, kaheaastased loomad on sama mängualtid kui teiste tõugu noorloomad, kuid seejärel muutuvad nad enamasti rahulikumaks ja vähem pealetükkivaks: nende loomusele on võõras valjuhäälselt tähelepanu nõuda. Briti lühikarvaline oskab suhteliselt hästi endale tegevust leida. Vahel magavad nad tundide kaupa, kuid peavad siiski lugu hellitustest ja silitustest.

Bengali kass.

Ehkki bengali kassid hindavad seltskonda ja mõnikord kogu õhtu peremehe süles veedavad,  pole enamik selle tõu esindajad miilustajad. Päritolu tõttu võivad nad olla väga isekad ja ilmutada omadusi, mis olid nende metsikutel eellastel. Bengali kassid on suurepärased jahimehed, kes hindavad jahipidamise pinget, igavlemine neid ei rahulda

Need olid minu ühed lemmikutest kassidest. Järgmine näete veel minu lemmikkassitõuge.

Praeguseks tšau! Merili:)