Villased sokid jalas, kuumav tass käes mõtlesin tugitooli potsatada ja siia midagi kirjutada. Mõeldud, tehtud. Siin ma nüüd olengi, mõeldes mida siia kirjutada. Kuna see on aga loodusõpetuse blogi, võiksin rääkida ilmateatest, kuid see on igav. Võiksin kirjeldada Tartu ilma, kuid siin pole midagi kirjeldada. Puud seisavad, lehed maas ootamas järgmist lumesadu. Ja ise pole saand välja minna, sest endal kopsupõletik. Aga täna on üks eriline päev. Täna on isadepäev, just!(kui sa seda postitust loomulikult päev hiljem ei loe) Iga pere tähistab seda erinevalt. Mõned teevad iga-aastase käigu näiteks vanaisade juurde või lähevad üldse teatrisse.Mõned korraldavad pidusid, mõned teevad uhke tordi/koogi. Kuid mina tegin koos enda tädiga enda vanaisale koogi(eile, sest see pidi olema üleöö külmas) ja see polnud meie traditsiooniline küpsisekook vaid see oli " Marmor-juustutort šokolaadiga". See oli ühe koogitükinagi väga-väga magus ja hõrgutav. Kuid ma peaksin mainima, et minule meeldivad ikkagi rohkem sellised "Kräsupea kook", midagi külma ja kreemiga. Ärkasime ülesse kell 08.00, et mitte maha magada seda hetke kui minu vanaema ja vanaisa ärkavad. Kuid see ei õnnestunud, kuna mu tädi ütles, et ta kiirustas kööki, sest ta kuulis juba kella 08.00 hommikul nende sositamist. Mina tõusin ülesse natuke hiljem, kuna ma ei suutnud maha jätta seda ülimugavat ja sooja voodit. Kuid kuidagi ma leitsin üles tahtejõu ja tahtejõu sunnil läksin haigutades kööki. Mu tädi oli jõudnud juba kausidesse panna nii kartuli- kui ka oasalati. Mina võtsin siis kapist välja taldrikut ja sahtlitest noad-kahvlid, et katta lauda. Mu tädi lõikas veel leiba ja saia, võtsime välja ka oma koogikese, mis oli õhtuga kõvemaks läinud. Võtsime välja ka vahukoore, sest me pidime sellega veel koogi katma. Varsti lendlesingi teisi üles äratama nende magusatest unenäöodest, sest söök oli laual. Ja nagu tavaliselt, läks neil umbes 5-10 minutit aega, et üles tõusta. Kui aga vanaisa tuli kööki, kallistas kõige pealt teda minu tädi, andes üle teatripiletid minu kaunistatud ümbrikuga. Järgmine olin mina, kellel oli vabanduseks tort külmkapis. Üsna pea liitus meiega ka mu onu, kes kinkis mu vanaisale Ivo Linna plaadi. Nähes oma vanaema nägu, muigasin sest mu vanaema on ka Ivo Linna lauludest pehmelt öeldus võlutud. Istusime siis lauda ja mina võtsin tagasihoidliku pasteedisaia ja teised tõstsid endale salatit. Kuna ma ei tohtinud ei 2 tundi enne ega pärast rohu võtmist süüa piimatoodet, ei tohtinud ma võtta salatit. Kõigepealt valasin endale kruusi vett täis, ja siis libistasin enda näpude vahelt vabaks ACC tableti, mis kukkus sulpsatusega vette, hakkates seejärel vees sisema ja kahanema. ACC tabletid pole väga halvad, kuid ma eelistan ikkagi Klacidi tablette rohkem, mis sest et nad on väga mõrudad.  Järgmiseks võtsin ma siis eel nimetatud Klacidi tabletti. Ja tagasi naastes laua juurde olid teised juba lõpetamis järgus enda toitudega. Pidime siis tädiga koogi pidulikult lahti lõikama ja teistele tükid kätte jagama. Söömise lõpetamisel  vudisin mina, aga voodi alla lugema. Huvitav kas te aimasite ära,miks ma sinna just sel ajal tahtsin minna. Igatahes ei tahtnud ma nõusid kuivatada, mis on tavaliselt minu amet. Rohkem pole mul midagi isadepäevast kirjutada. Ajah.... Loomulikult on mul olemas ka oma isa ja teine vanaisa, nendele pidin saatma sõnumi, kuna isal on ka kopsupõletik ja vanaisa on Puerto Ricos. Ja nagunii poleks ma saanud nendega rääkida, sest ma ise olen ju ka haige. Ema oli Tallinnas, ta oli oma korteris koos minu väikse õe ja enda mehega. Ema helistas täna ja ütles, et tuleb homme Tartusse. Ootan juba väga nende saabumist. Aga nüüd pean ma lahkuma, pikutama minema. Loodetavasti lisan homme järgmise postituse.

Merili! Head isadepäeva kõigile!